Juureravi ehk endodontia käigus diagnoositakse ja ravitakse hambasäsi põletikku ja selle tagajärgi. Juureravi teostatakse hambal, mille närv ehk hambasäsi on enamasti sügava hambaaugu kaudu nakatunud infektsioonist ning põhjustab põletikku. Põletik võib olla läinud edasi hamba juure alla lõualuusse. Siis on hammas ise selleks hetkeks hävinud närviga ja elutu.
Juureravi ehk endodontia
Juureravi käigus:
- Eemaldatakse kahjustatud hambanärv.
- Puhastatakse hoolikalt juurekanalid (1-3 kanalit, vahel 4 ).
- Ravitakse välja bakteriaalne nakkus.
- Kaltsiumit sisaldavate pastadega soodustatakse juurealuse põletiku korral lõualuu taastumist ning kontrollitakse, kuidas juurealune on taastunud.
- Täidetakse juurekanalid ja suletakse hermeetiliselt.
- Taastatakse hambakroon.

Juureravi on pikaajaline ja nõuab miinimum 4 visiiti. Samas viimaste visiitide vahe võib olla 2-3 kuud, et anda lõualuule aega paraneda.
Millega tuleb arvestada juureravi korral?
Juureravi raskendavad ja piiravad asjaolud:
- Juurekanalite anatoomia on väga erinev (juured on kõverad, kitsustega, luustunud jne).
- Juba eelnevalt juureravi saanud hambas võib olla sulgenud kohti, mida ei õnnestu avada. Eelneva töötluse käigus on tekkinud juurekanalisse astmed, vahel harva on murdunud kanalisse mõni instrument.
- Kui patsiendil on suuavamistakistus, okserefleks.
- Rasedus (edukaks raviks on vaja teha mitu kontrollröntgenülesvõtet).
- Tihti tuleb ravi käigus võtta antibiootikume.
- Patsient viibib tööülesannete pärast ravi mittesoodustavates tingimustes (tõmbetuule käes, külmas).
- On oht närvikambri põhja perforatsioonile, juuretäidis võib veidi minna üle tipu.
Sellistel juhtudel lahendatakse olukord alati individuaalselt.
- Kuni 10 % juhtudel vajab juureravi ka kirurgilist sekkumist ehk juuurealuse avamist, puhastamist ning defekti täitmist luu aseainega.
- Kuni 5% juhtudest juureravi ei õnnestu ning hammas tuleb eemaldada.
Rohkem informatsiooni saab Eesti Hambaarstide Liidu poolt koostatud INFOLEHELT

