1. Alusta hommikut ja lõpeta õhtut alati hammaste pesuga!
Tihti küsitakse, kas pesta hambaid hommikul enne või peale sööki? Hambaid tuleb pesta enne sööki, sest süües suus happesus tõuseb, mis mõjub hambaemailile nõrgestavalt. Siis ei ole mõistlik minna veel hambaharjaga seda mehhaaniliselt mõjutama. Juhul, kui patsient on harjunud harjama oma hambaid peale sööki, siis kindlasti teha seda 30 minutit peale söömist. Peale sööki võiks puhastada hammaste vahed ning loputada suud ksülitooli sisaldava suuveega või kasutada muid ksülitooli sisaldavaid tooteid (pastille, nätsu jms).
Õhtune hambapesu on samuti väga oluline, kuna järgnevate unetundide jooksul on suus keskkond, mis on väga soodus bakterite paljunemisele. Kui hammaste vahele jääb toidujääke ning kattu, siis bakterid paljunevad plahvatuslikult. Järgmisel hommikul hambaid pestes on suure tõenäosusega bakterite hulk nii suur, et hambahari suudab kaasa haarata sellest vaid osa ning osa jääb ikkagi hamba pinnale. Viimasest tekib aga esimene “kare” kiht, millele hakkab kergemini ladestuma uusi ning uusi ja kinnituma hambaid määriv toidukatt, samuti tekib hambakivi.
2. Puhasta hambapesule eelnevalt hambavahed hambaniidiga
Hambaniidil on hea omadus järgida hambakrooni kumerusi ning õrnalt libiseda ka igemetasuksse hambakrooni alla. Need on kohad, kuhu hambahari ei pääse.
Tänapäeval on olemas ka air- floss ehk irrigaator, mis töötab paljude patsientide rõõmuks tugeva vedelikusurvega ning on suureks abiks neile, kes ei tule kuidagi hambaniidi kasutamisega toime. Põhjus võib olla raskesti ligipääsetavates kohtades jms.
3. Puhasta ka keel ja suu limaskest
Enamus patogeensetest bakteritest suus asuvad tegelikult keelel ja põskede limaskestal. Selleks, et bakterite hulk suus oluliselt väheneks, tuleks kasutada keelekaabitsat vähemalt kord päevas ja harjata ka üle igemed ja suulae ja põskede limaskest.
4. Hoia toiduvahesid kuni 3 tundi, et suu keskkond jõuaks taastuda
Esimeses lõigus jutuks tulnud happesuse tõus suus suudetakse organismi enda poolt reeglina muuta hammastele sõbralikuks keskkonnaks 2- 2,5 tunni jooksul. Seega saavad sülje hambavaapa parandavad omadused toimida, kui uus toidukogus satub suhu rohkem kui 3 tunni pärast. Kui on tegemist on näiteks mõne pikema söömisega seotud üritusega, on vahepeal hea kasutada ksülitooli sisaldavaid tooteid. Viimased saavad suu happesuse maandamisega kiiremini hakkama.
5. Happelised joogid joo kõrrega
Kuna joogiklaasi asetamisel suule saavad kõige esimese happelöögi just esihambad, siis on nende oht saada toiduga tarbitavate hapete poolt lahustatud just kõige suurem. Seega kõik happelised mahlad, värsked mahlad, samuti hambaarstide poolt taunitud gaseeritud koolajoogid jms tuleks tarbida läbi kõrre. Suhu sattudes suunduvad joogid edasi otse seedetrakti ja mööduvad hammastest neid otseselt kahjustamata.
6. Toidukordade vahel tarbi vett
Janu kustutamiseks ning seedetraktist eelmise toidukorra jääkide puhastamiseks kasuta puhast vett. Ka ei soovita me kasutada mineraliseeritud ravilauavett rohkem, kui on selle konkreetse vee etiketil lubatud. Kuna mõnedes mineraalvetes on teatud soolasid üsna palju, siis pideval ja suurtes kogustes kasutamisel soodustab see hambakivi teket.
7. Ära kasuta väga kraapivaid hambapastasid ning väldi tugevat harjamist
Hambapastad on väga erinevad ja hind siiski peegeldab ka koostisosade kvaliteeti. Kindlasti tuleb järgida hambapasta RDA ehk tera abrasiivsust (tugevust), mille leiate hõlpsasti tootja infolehelt. Eelistama peaks apteegis või siis hambaravides müüdavaid hambapastasid, kuna need ei ole nii tugeva abrasiivsusega. Kui on kahtlus oma hambapasta suhtes võib teha ise kodus katse. Tuleb lihtsalt panna oma hambapasta hambaharjale ja “harjata” pleksiklaasi tükki ringjate liigutustega ühe koha pealt umbes 10 minutit. Pastast puhtaks pestud pleksiklaasi vastu valgust vaadates on näha, kui “ära kraabitud ” see on.
Mõõdukas abrasioon on vajalik, aga kui abrasiivsele pastale lisandub ülitugev ja pikk hammaste pesemine- nühkimine iga päev, siis tekivad hambakaeltele igeme allavajumise nähud ning hiljem ka emailiabrasioonid.
8. Külasta hambaravikabinetti vähemalt kord aastas, vajadusel tihemini
Hambaarst ütleb igale patsiendile just tema suu seisundit arvestades kõige optimaalsema ajavahemiku, millal peaks uuesti kabinetti külastama. See on selline periood, kus ei tohiks hakata probleeme tegema katt ega kivi ning ei saaks välja areneda kõvakoe defektid, mis segaksid inimese elukvaliteeti. Meie kutsume tagasi väga erinevate intervallidega-alates 3 kuust tugeva igemepatoloogiaga patsiendid kuni 1,5 aastat hea hügieeniga pea tervete hammastega patsiendid.
9. Vaheta hambaharja iga 3 kuu tagant
Hambahari ei puhasta hambaid, kui ta harjased on pehmed ja kulunud. Bakterite kolooniad arenevad harjaste vahel ja kaua kasutusel olnud hambahari pigem külvab baktereid hammastele juurde. kui puhastab.
10. Jälgi ise oma suus toimuvat ning küsi aeg-ajalt healt tuttavalt oma hingeõhu kohta. Probleemide korral tule palu abi arstilt
Kuna hingeõhu teema on tegelikkuses murekoht paljudele inimestele ja paraku tihti inimene ise ei tunne endal seda probleemi, siis tuleb appi võtta tõeliselt hea sõber või teine inimene, kelle käest küsida. Samuti saab alati paluda arstil üle vaadata suus oleva katu hulk ja küsida, kas suu vajaks lihtsalt soodapesu või ka hambakivi eemaldamist. Halb hingeõhk võib olla tingitud ka mao – seedetrakti ja LOR probleemidest. Üheskoos on võimalik põhjus välja selgitada ning aina tugevamast hammaste harjamisest, erinevatest lõhnapastillidest ei piisa. Olukord vajab sekkumist ehk väävlihapete tekkimise pidurdamist.
Boonuspunkt- tee panoraamülesvõte oma hammaskonnast kord 5 aasta jooksul.
Kuna sellele ülesvõttele jääb kogu hammaskond, siis on võimalik kontrollida juuretäidiseid jm, mis jääb lõualuusse. Samuti on näha luuseisu, põskkoopaid, liigeseid üldiselt ja saab hinnata, kas mõni protsess on kulgenud süvemise suunas.
